Põhja Pojad

Põhja Pojad

Põhja Pojad (soome keeles Pohjan Pojat) oli Soome vabatahtlikest moodustatud rügement Eesti Vabadussõjas.

Värbamine algas Soomes 1918. aasta novembris, mil Soome riigihoidja Pehr Evind Svinhufvud otsustas Eestit majanduslikult ja sõjaliselt toetada. Moodustati üksikpataljon major Martin Ekströmi ja rügement “Põhja Pojad” eesti soost Soome kodusõja kangelase kolonelleitnant Hans Kalmi juhtimisel.

Ekströmi pataljon (5 kompaniid, kokku 1154 meest) jõudis Tallinna 30. detsembril 1918, “Põhja Pojad” (2 pataljoni, suurtükiväedivisjon ja muud väeosad, kokku 2014 meest) 26. jaanuaril 1919. Ekströmi pataljon sõdis Viru rindel, “Põhja Pojad” lõunarindel.

Soome vabatahtlike üldjuht oli 1919. aasta 25. jaanuarist kuni märtsi alguseni kindral Martin Wetzer. Katkend Hans Kalmu Soomes avaldatud värbamisüleskutsest: „Mehed! Taas on vaenlane ründamas! Inimkond ja õigus on ohus! Sel korral ei ründa vaenlane Päijänne rannikule, aga on sellele vaatamata sama ohtlik. Seesama vaenlane, keda me üheskoos võitsime eelmisel talvel, ähvardab nüüd hukutada Eesti vennasrahva, minu kodumaa. Võidu mõju ulatub Soomeni välja, kui see nõnda jätkub. Eelmisel talvel oli mul õnn võidelda teiega koos teie sünnimaa, minu hõimurahva eest. Küsin teilt: kas tahate nüüd võidelda minu sünnimaa, teie hõimurahva eest, kes on nüüd hädaohus?”

Põhja Poegade rügemendi sünd

Viljandimaal Kõo vallas sündinud kolonelleitnant Hans Kalm, kes oli Vabadussõja puhkedes Soomes tegevteenistuses, läks eestlaste abipalve saabumise järel erru, et saaks asuda soomlastest vabatahtlike eesotsa ja nii oma kodumaad aidata. Kalm suutis koguda vabatahtlikest koosneva 2294-mehelise rügemendi, kes saadeti Lõunarindele.

Rinde Soome abivägede juhatajaks määrati kindral Paul-Martin Wetzer. Viimase suhted Kalmiga olid paraku pigem halvad kui head.

Vabatahtlike hulgas, kes Põhja Poegadega liitusid, oli talupoegi, linnamehi, koolipoisse ning reservi arvatud ohvitsere. Väga olulist rolli mängisid endised jäägrid. Leidus nii aatemehi kui lihtsalt seiklejaid. Mõnda ajendas lubatud raha, teisi paelusid võõramaa võlud.

Vihased lahingud

30. jaanuaril jõudis rügement Sangastesse. Hans Kalm oli määratud sealse sektori ülemaks. Vihased lahingud toimusid Valga ja Võru vabastamisel. Meie vägede peamisteks vastasteks olid läti punased kütid. Kuulus Paju lahing võidetigi tänu Põhja Poegade 1. pataljoni võitlejate külmaverelisusele käsitsivõitluses lätlastega.

Hans Kalmi koostatud kava nägi ette Valga haaramist külgedelt. Partisanide pataljon, arvestades nende poolt peetud raskeid lahinguid, oli jäetud reservi. See kava polnud halb, kuid Kuperjanov nõudis, et tema pataljon liiguks Valga peale mööda maanteed ja Kalm andis järele. Järgmisel päeval vallutati Valga linn.

Põhja Poegade 2. pataljon tegutses Võru suunal. Ühises võitluses vabastati Petseri, Valga ja Võru.

Võitlused Lätimaal

Veebruari keskel alustasid Põhja Pojad Valgast üle Koikküla ja Taheva pealetungi Marienburgi (Aluksne) suunas. Asula vallutati 21. veebruaril 1919. Õnnetuseks satuti Babetzky küla lähedal ootamatult punavägede varitsusele.

Operatsioonis langes, suri haavadesse või jäi teadmata kadunuks 39 sõjameest. Soomlased lahkusid Marienburgist 25. veebruaril. Eesti väed ei suutnud vallutatud paika paraku hoida.

Viimased heitlused

1919. aasta märtsi keskel läks rügement taas Valgast rindele ja vallutas 14. märtsil Vastseliina. Samuti osaleti lahingutes Petserimaal ning murti 22. märtsil välja Riia–Pihkva kiviteele.

28. märtsil lahkus Põhja Poegade rügement rindelt. Vaid suurtükipatarei osales veel sama aasta aprillis lahingutegevuses Läti pinnal Härgmäe juures.

Aprillis-mais 1919 viidi enamus väeosast Soome. Lõplikult likvideeriti rügement sama aasta juuni algul.

Küsitavused arvudes

Kolonel Kalmi mäletamist mööda kuulusid Põhja Poegade rügemendi koosseisu staap, kaks pataljoni, suurtükipataljon, luureüksus, suusakompanii, ratsa- ja meditsiiniüksused ning orkester.

Väeosas oli Kalmi andmeil (seisuga 10.02.1919) 2128 vabatahtlikku – 56 ohvitseri, 278 allohvitseri ja 1794 sõdurit. Seevastu Põhja Poegade Ühingu (PPÜ) 1936. aastal avaldatud andmete kohaselt teenis väeosas 2294 vabatahtlikku.

Kalmi andmeil hukkus rügemendi isikkoosseisust sõja käigus 99 ja sai haavata 214 sõjameest, PPÜ andmeil aga oli Põhja Poegade seas lahingutegevuses surmasaanuid 113 ja haavatasaanuid 231.

Tunnustus vapruse eest

Soomlastele annetati 669 Vabaduse Risti. Kõrge autasu saanute hulgas leidus nii riigitegelasi, ohvitsere kui sõdureid. Põhja Poegade rügemendist pälvis Vabaduse Risti umbes 300 võitlejat.

Läti kõrgeim teenetemärk anti 23 soomlasest sõjaväelasele. Teiste hulgas said selle ka kindral Wetzer. Põhja Poegade rügemendis teeninuist sai ordeni 13 meest. Kolonel Hans Kalm sai LKO 3. järgu.

Sangaste krahv Põhja Poegade rügemendis

Põhja Poegade rügementi kuulus ka Sangaste rukkikrahvi poeg Ermes Friedrich Berg. Ta sündis 1880. aastal Sangaste mõisas, kuid elas peamiselt Soomes. Võib arvata, et Ermes Bergi ajendas Põhja Poegadega liituma asjaolu, et talle kuulusid Hummuli ja Aidasaare-Alamõisa mõisad. Berg jäi oma mõisatest siiski ilma, sest 1919. aastal need võõrandati.

Pärast Põhja Poegade rügemendi lahkumist Eestist jäi rukkikrahvi poeg veel siia, et lahendada pingeid Eesti vabadussõdalaste ja soomlaste vahel «soomuse tegemise» pärast. Viimane tähistab soomlaste sõjasaagi hankimise viise, mis eestlastele sugugi ei meeldinud. Ermes Berg pälvis isikliku vapruse eest Vabadusristi 2. liigi 3. järgu.

Põhja Poegade rügemendi nimi ja sümboolika

Rügemendi nimi pärineb August Oksaneni «Sõjamarsi» värsireast: «Hakka päälle pohjan poika …». Eestipäraselt on pohjan poika põhja poeg. Kuna võitlema mindi lõuna pool asuvale maale, valiti rügemendi tunnuseks sinisele kilbile asetatud Põhjala vägevaima asuka jääkaru pea. Rügemendi lipul oligi kujutatud jääkarupead, mille taustal oli kiilukujulise sinise ristiga Soome sõjalipp. Lipu pühitses 11. jaanuaril 1919 Helsingis Uusimaa kasarmu õuel õpetaja Martti Pihkala. Rügemendi sümboolika kujundas kunstnik Joseph Alanen.

Põhja Poegade mälestuse jäädvustamine
  • Sammas Helsingis Vana kiriku pargis langenute haual
  • Sammas Paju lahinguväljal
  • Mälestuskivi Paju mõisas
  • Tahvel Valga kirikul
  • Tahvel Vastseliina kirikul
  • Tahvlid Lätimaal Aluksnes ja Bejas
  • Tahvel Soome Sõjamuuseumi hoonel

 

ALLIKAD

https://lounapostimees.postimees.ee/2225487/pohja-poegade-roll-eesti-ajaloos-vajab-suuremat-vaartustamist
https://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5hja_Pojad